Uurimistöö analüüs
Andmed uurimistöö kohta - pealkiri, koostaja, aasta, koht. Link uurimistööst.
"Õpetajate arvamus haridustehnoloogiast ja haridustehnoloogist koolieelses lasteasutuses"; koostaja Elke Jaakson; 2018; Tallinn
https://www.etera.ee/s/qtiKxqoxE
Probleemipüstitus
Uurimistöö probleemiks on ülevaate puudumine, kui palju on haridustehnoloogidest rühmaõpetajatele tuge ja kasu IKT-vahendite kasutamisel ja õppe- ning kasvatustegevustesse lõimimisel.
Uurimisküsimused
1. Milline on rühmaõpetajate arvamus haridustehnoloogide tööst?
2. Kuidas haridustehnoloog õpetajaid lasteaias abistab?
3. Mil määral mõjutab haridustehnoloogi olemasolu lasteaias õpetaja haridustehnoloogilisi pädevusi ja nende kujunemist?
Eesmärk
Uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada rühmaõpetajate arvamus haridustehnoloogiast ja haridustehnoloogi rollist nende igapäevatöös.
Uurimistöö (üldine) struktuur
Esimeses peatükis selgitati haridustehnoloogi ametit, mis on tema tööülesanded ning tehti ülevaade, kui palju on Eestis haridustehnoloogi ametikohti lasteaiaõppes ja erinevates kooliastmetes.
Teises peatükis selgitati uurimismeetodit ja uurimisprotsessi.
Kolmandas peatükis toodi välja uurimistulemused ja analüüsiti neid.
Uurimistöö metoodika (miks kasutati just sellist uurimismeetodit), uuringustrateegia info, valim jm oluline).
Kasutati kvalitatiivset uurimismeetodit, täpsemalt fenomenoloogilist uuringut. Töö autor viis läbi intervjuud seitsme õpetajaga. See sobis, kuna töö eesmärk on teada saada õpetajate hinnanguid ja hinnagute põhjendusi, ning uurida õpetajate seniste kogemuste kohta. Valim moodustati mugavusvalimi põhimõtteid järgides, lasteaiad valiti tutvuste abil ning selle järgi, kes vastasid autori palvele uuringus kaasa lüüa, samal põhimõttel toimus ka õpetajate valik. Kokku osales uurimuses 7 õpetajat.
| Kood | Lasteaed | Vanus | Tööstaaž | Tööstaaž antud lasteaias | Haridustehnoloogi olemasolu |
| Õ1 | LA1 | 34 | 13-14a | 4a | EI |
| Õ2 | LA1 | 22 | 1.5a | 8k | EI |
| Õ3 | LA2 | 25 | 5.5a | 2.5a | EI |
| Õ4 | LA2 | 66 | 35a | 35a | EI |
| Õ5 | LA3 | 28 | 6a | 6a | JAH |
| Õ6 | LA3 | 29 | 6a | 6a | JAH |
| Õ7 | LA4 | 37 | 11a | 11a | JAH |
Mida sisaldab töö teoreetiline ja empiiriline osa (lühidalt)? Millised sisulised teemad leiavad käsitlemist? Kuidas on kahe osa kooskõla? Peamised uurimistulemused.
Töö teoreetiline osa keskendub eelkõige haridustehnoloogia ja haridustehnoloogi mõistete selgitamisele. Selgitatakse, mis osa on haridustehnoloogial õppeprotsessis, mis ülesanded on haridustehnoloogil ning milline peaks haridustehnoloog olema. Tuuakse ka välja, kui palju on Eestis loodud haridustehnoloogidele töökohti. Empiiriline osa hindab haridustehnologia ja haridustehnoloogi rolli lasteaedades, analüüsitakse õpetajate arvamusi ja hinnanguid, kas ja milleks on haridustehnoloogiat ja -tehnoloogi vaja, milline võiks olla haridustehnoloogi töökoormus, kui palju kasutatakse või kasutataks tema abi. Sisuliselt uuritakse, milline on haridustehnoloogia ja -tehnoloogi väärtus ning kas need on õppeprotsessi vaatest olulised. Mõlemad osad täiendvad teineteist ning töö empiiriline osa toetab töö teoreetilist osa. Peamisteks uurimistulemusteks on, et õpetajad on kursis haridustehnoloogia ja -tehnoloogi ülesannetega ning haridustehnoloogi peetakse pigem vajalikuks, et too õpetajaid abistaks, toetaks ja koolitaks, tänu haridustehnoloogi olemasolule kasutatakse rohkem ja julgemalt ITK-vahendeid, nende lõimimine õppetegevusse on kergem ja kiirem, kuna õpetajad ei pea iseseisvalt nii palju vaeva nägema, et leida ja saada selgeks võimalikke tehnoloogilisi õppevahendeid ja -meetodeid. Õpetajad suhtuvad haridustehnoloogiasse positiivselt.
Uus teadmine minu jaoks
Peamine uus teadmine minu jaoks on, et õpetajad hindavad haridustehnoloogiat (vähemalt selle valimi järgi) ning väärtustavad haridustehnoloogi ametikohta.
Mida oleks võimalik ja huvitav selle töö põhjal edasi uurida?
Kui nendesse lasteaedadesse, mille õpetajaid töös käsitletud on, tekitatakse haridustehnoloogi ametikoht, saaks uurida, kas ja kui palju on see uurimuses osalenud õpetajate tööd lihtsustanud, kas ja millist erinevust nad tunnevad ning kas saavad piisavat tuge. Lisaks saaks selle töö põhjal edasi uurida suurema valimi puhul, kas õpetajate hinnangud ja arusaamad on erinevad näiteks vastavalt vanusele, tööstaažile või näiteks olenevalt sellest, kus ja millal nad omandasid kõrghariduse ja kui palju on nad lisaks koolitustel osalenud.
Kommentaarid
Postita kommentaar